Kuna siin hakatakse juba ennustama et selle nädala lõpust taandub külmalaine,siis tuli tahtmine tänast puhkepäeva kasulikult ära kasutada. Sai siis eile suheldud sõber Aigariga,et mis oleks kui ma tuleks talle külla ja läheks koos loodusesse. Ta oli rõõmuga nõus. Ta oli eelmisel päeval emajõe ääres saarmaid kohanud ja eks täna läksime ka väikse lootisega ehk näitavad nad end meile jällegi. Hommikul välja minnes oli taevas pilve,kuid oli lootust,et näeme ka täna päikest. Päike ei lasknud end kaua oodata. Külmapügalaid oli küll mõne võrra vähem kui eelmistel päevadel,aga jõe ääres oli küllalt suur niiskus,niiet näpud kippusid külmetama. Jõgi auras nii lahedalt. Eks mõtted liikusid peas,et küll oleks lahe selles aurus saarmast pildistada. Kuna päikesevalgus oli viimaks nii suureks läinud ,siis otsustasime auto juurde tagasi kõmpida. Äkki siis tagasi teel näeme saarmast. Ühel hetkel märkasimegi teisel pool jõg mingit elukat ujumas. Aigar viskas läbi binokli pilgu peale ja tuvastas looma- kobras. Kahjuks ta ei tahtnud end jää peale vedada. Kuigi me ei kohanud saarmast,siis võis matkaga rahule jääda,sest ilm oli fantastiline.
Ahh kui mõnus esiplaan. Emajõgi täitsa lahti nagu näha.. külma vist vähe veel olnud
kevademärke võib juba palju leida,eks jääminek on üks neist
On mõnus olemine seal jõekaldal tõesti.
Mõnusalt pastelsed toonid. Kevad on tulekul