Mõtlesin ja kaalusin pikalt, kas laadida see pilt üles või mitte. Öö oli pilves ja hommikupoolik samamoodi ühtlaselt hall. Päikest oli näha läbi ühtlaselt tiheda pilvemassiivi vaid pisikese täpina. Suur kiusatus oli minna vesipapile külla. Vesipapp oli kohal, tegeles väga pikalt ja põhjalikult enda hügieeniga, korraks vist isegi tukastas püstijalu. Sirutas ja haigutas ja tegi kükke… ja siis tegi jälle kükke. Mingil hetkel pakkus veevool papile pikalt huvi- nii ta siis uuris, kael õieli. Ilm oli sombune, pikast ühel kohal külitamisest imbusid riided märjaks, oli vaikne, peaaegu et hääletu. Vaid mõned üksikud jääpangad kriipisid voolus üksteisi servi. Hall ja kiretu päev. 26.02.11 Viljandimaa
Põlvamaal oli 26 veebruar samasugune – üdini hall ja lund sadas… jõudsin juba pideva päikesepaistega ära harjuda.
Ega meie head ilma teha saa, meie näitame seda mis on
See papp jätab väga süvenenud mulje ja seda on tore vaadata.
Jaa- just sedasi ta tükk aega vaataski pingsalt vett. Niiväga tahtsin vesipapi laulu kuulda, aga ei õnnestunud- eks linnudki lõõrita meelsamini päikese poole.
Ma ei ole veel vesipapi laulu kuulnud aga samas ei ole ma ka temaga piisavalt kaua koos aega veetnud
Indrek Vendelin- meie ühine tuttav, oli lahke ja otsis välja vesipapi lauluga lingi: http://www.xeno-canto.org/europe/XCspeciesprofiles.php?species_nr2=6379.00
Ka täna oli kuulda ainult ärevushüüdeid, küllap suusatajad olid paanika põhjuseks.