Läbi pilvede paistab pisut valgust.
Viimase aja sombused ilmad on võimust võtnud ja looduspiltnikud on sukeldunud digipimikutesse. Mitte, et mulle sombused ja tuisused ilmad ei meeldiks aga viimasel ajal on seda valgust ikka liiga vähe. Kui äkki tuleb päeval killuke valgust, hakkavad looduspiltnike näpud sügelema. Kellel vähegi võimalik haaravad kaamera ja tormavad välja seda valgust jäädvustama.
Üks selline päev oli esmaspäev 31 jaanuar kui hommik oli üpris külm ja udune. Päeva peale pilved taandusid ja mitme asjaolu kokkulangemise tõttu õnnestus mõned kaadrid jäädvustada. Paar tundi hiljem läks taevas aga lauspilve ja hakkas lund tuiskama.
Mis ma tahtsin aga öelda, et kui vähegi võimalik tuleb pilt kohe ära teha! Kui jääda ootama ja lootma, et pärast on aega ja ehk on ka valgus parem, siis võib üldse pildist ilma jääda.
Minuga just nii juhtuski, et mõtlesin hiljem pilti teha aga selle vahega, et pärast läks ilm puhta selgeks.
Nagu ma ka mainisin, et pole vahet mis ilm on. Inimene pole nagunii kunagi millegagi rahul! Nii ka minu puhul kui on pikalt pilves ja sombune, siis tahaks hirmsasti valgust/päikest ja vastupidi. Aga tegelikult meeldiks mulle pilte teha igasuguse ekstreemse ilmaga (torm, tuisk, pakane). Tegelikult üks asi ei meeldi! See on liigne palavus/põud;)!