Sai siis eile-täna tuulist ilma trotsitud. Eilne käik viis Alam-Pedja ääre alale. Lootsime kohata põtru,aga vihma varju otsides selle puu alt peatus pilk neil jälgedel puutüvel. Meie uringute järgi võiksid need jäljed kuuluda karule. Puu külgedel olid esikäppade küüniste jäljed näha. Sel hetkel tänu lauspilvisusele hakkas juba hämarduma ja kuidagi kõhedaks tõmbas seest.
Hea karukoht tõesti. Põtru kah nägite?
Põdramamma koos vasikaga jalutas õhtu hämaruses,aga vahemaa oli ikka päris suur.
Mõmmikud on mänginud jah siin. Pidi ju olemagi üks ohukoht, et karu kohates ei tohi puu otsa ronida, kuna karupojad seda harrastavad, siis mamma arvab, et lähed poegadele häda tegema, kuigi neid ei pruugi ju seal ollagi.
Tüüpiline ronipuu. Vanad jäljed. Kui leiad värskete jälgedega kratsimise puu, on lootust mõmm pildile saada
Polegi selliseid jälgi näinud!