Kaalusin üpris kaua kas sellist pilti üldse sobib näidata. Lugesin uuesti läbi 12KUUD avalehe teksti ja otsustasin, et näitan siiski. Eks meile kõigile meeldib ju teha loodusest ilusaid, värvilisi ja nunnusid pilte, aga reaalsus on kiretult pragmaatiline ja inimeste mõistes julm. Antud olukorra teeb kurvaks just tõik, et see oli meiekandi üks väheseid kitsesid. Tõenäoliselt oli ta ka tiine. Olin seda kolmeliikmelist metskitsesalka juba ammu tähele pannud. Kaks sokku ja üks kits. Nüüd kus ma ta sealt niisuguses seisus leidsin oli väga raske selgitada, et mis juhtus. Koht asub kohaliku tähtsusega maanteest 40-50 m. kaugusel põllul. Äkki jooksis mõnele autole ette või tõmbasid hundid teise maha? Tagakeha oli juba tugevalt söödud ning mingeid väliseid autoavarii tunnusmärke näha ei olnud ja möödunudöiseid, aimatavaid hundijälgi oli ka läheduses näha. Korjuse ümbert olid rongad juba kõik ülejäänud jäljed ära tallanud. Kui aga õhtul kella 20 paiku seda kohta uuesti vaatama läksime oli kitse korjus juba kadunud ja inimese jälgi seal porisel põllul, peale minu päevaste jälgede, näha ei olnud. Ju oli siis ikka hundi kits. Koer oleks koha peal söönud. Hunt tassib lagedalt minema. Vähemalt keegi sai kõhu täis.
Sinu tähelepanekute järgi on toimunud looduslik valik ja siin pole põhjust väga kurvastada. Samas kõik sündmused mis looduses toimuvad on kajastamist väärt ka 12kuud lehel! See on sul veel väga hästi eksponeeritud kaader (pole verd ja soolikaid näha)!.
No mida põnevam valik siia saabub, seda parem keskkonnale ma pakun. Muidu lähekski ainult kõrre – ja maastikupildileheks ära.
Pilt on mõjuv ja huvitavalt kadreeritud.
Mina olen ka jagamise poolt. Kurb muidugi.
Ei ole siin koledat miskit – elu ongi selline…
Lugu iseeneset kurb, alati ei ole nii, et kitsed terved ja hundid söönud.
Tahtsin lisada veel, et kord hüppas meie auto ette metskits. Auto kiirus polnud suur, ometi sai masin kannatada ja kui esialgu metskits jooksis lihtsalt üle tee ja kraaavi võssa, jäi ometigi kripeldama, et kas loomaga on ikka kõik korras. Süda valutas kohe nii kõvasti, et sõitsime linnast tagasi sündmuskohta asja uurima. Leidsime looma võsa alt pikali maast, vigastatuna (tagumise jala kinnine luumurd). Kutsusime jahimehe, kes lõpetas looma piinad. Senini ei ole šokist üle saanud.