Täna lisatud pilte vaadates sain juba aimu, et vähemalt Aivar käis jõe peal ja nägi neid samu asju ja ilma mis minagi. Küll oli härmatist ja küll oli päikest, küll oli kohati selge ja läbipaistev jää. Tahaksin palju rohkem pilte näidata, aga õhtuks olin nii väsinud. Hea, et mõnegi pildi ära “ilmutada” ja ühe üleski susata jõudsin. Väike jama juhtus ka. Auto ütles suure külmaga töölepingu üles. Nüüd läheb paar ilusat päeva selle jama peale raisku.
Ilus, isegi väga kena! Härmatise-liblikaid on isegi lumi täis. astudes jalge alune klibiseb.
Väga mõnus mets, väga!
Ilus! Plaksutan!
Kenad jääkristallid oled pildile saanud! Kas kasutasid ka vaherõngaid?
Ei, vaherõngaid mul polegi. Need olid nii suured härmatiselatakad, et neid oleks võinud ka lainurgaga pildistada.
See on tavalise Canon 100mm macroga tehtud ja mitte sugugi lähimalt teravustamiskauguselt. Põlvili maas ja tagumik püsti, nii nagu see asi ikka käib. Hea, et külarahvas külma ilmaha väga ringi ei kola, muidu oleks pärast küla peal jälle räägitud, et jõe peal olla jälle seda lollakat nähtud. 