Hommikul töölt koju minema seades kiikasin õues kraadiklaasi ja külmapügalaid oli -20. Sellele vaatamata,et väsimus oli päris suur võtsin koju jõudes fotokoti selga ja sirgel seljal läksin pakaselist hommikut nautima. Sel korral jäid suusad koju. Tegelt läksin lootuses, et silman rebaseid põllul tegutsemas. Ei tea kas oli himmik nende jaoks liialt külm või lihtsalt meie teed ei ristunud,aga ühtegi looma minu silm ei silmanud. Eks siis reorganiseerisin oma väsinus peas mõtted ringi ja hakkasin ilmataadi poolt pakutavat pildiks realiseerima. Kuna minu kodu läheduses on põhiliselt kultuurmaastik, siis midagi paremat selle mõnusa sooja valguse saabumise hetkel võtta polnud. Aga seda kullatud võsa tukka märkasin ma juba eemalt. Aga ma vist sellele ei jõudnud mõelda, et kõik mis särab ei olegi kuld.
Pean tunnistama, et sel külma poolsel hommikul liikusid ka mu mõtted meie teami võimalikule kokkutulekule. Selle paar tunniga mis ma looduses olin sai kõige rohkem vatti näpud ja põsed. Ega ma vist muidu oleks veel kauem väljas kükitanud.
Mina vatti ei saanud
, aga varbad külmusid totaalselt. Ilus hommik oli!
See kuldne võsa on mõnus tõesti.
Ma olin ka terve päeva õues, aga mul oli Jägermeister põues ja õhtuks läks olemine päris lõbusaks.
Mul said kõige rohkem vatti fotoka akud, üldse ei tahtnud lasta pilti teha.
no kurja kui igale fotoretkele Jägermeister kaasa võtta siis võib ju alkohoolikuks saada.
Igale fotoretkele pole vaja! Mina võtan ainult siis, kui kraadid alla -15 langevad. Kui tihti seda ikka ette tuleb.
)