12Kuud polaarekspeditsioon külmale maale ehk -30 pole mingi pakane

Postitas Jan - 6. veebr 2012 | 3 kommentaari

Sissejuhatus

 

Et kõik ausalt ära rääkida – noh, nagu Agu Sihvka kunagi ütles – tuleb alustada sellest, et peale eelmist kokkusaamist Soomaal, ilmus foorumisse postitus Andreselt:

„Nii talv on nüüd siis lõpuks võimu sügiselt üle võtnud ja seega oleks paslik hakata kokku leppima aega, mil uus kokkutulek teoks teha. Olen nii Aivari kui ka Urmetiga läbi telefoni sel teemal arutlenud. Üks kokkutuleku koht oleks Alam-Pedja´l Kirna matkarada, kus on võimalik tuulevarju leida tornis. Kel vähegi juba on selge mis aeg oleks veebruaris neile sobilik andke palun siia sellest teada.“

Oi, oi, kus läks lahti arutelu, et kas ikka ööbimisega ja kus ööbimisega ja nii edasi… Enamik oli talvel kusagil tornis ööbimisele vastu ja siis ütles Janek saatusliku lause:

„Hakkab jälle ära vajuma … teeme kiire hääletuse, kellele sobib ja kes on huvitatud osalemisest 4. veebruaril 12kuud talvisel kokkusaamisel?“

Selge, kuupäev oli nüüd siis paigas ja hakkas osalejate leidmine pihta. Osad olid kohe kindlad, et tulevad. Osad olid kindlad, et ei tule. Osade puhul oli asi lahtisem. Osad ei andnud üldse elumärke…
Siis, 27. Jaanuaril, kui juba oli ilmaennustustes olnud üht-teist eesootava pakase kohta teada, hakkas Janekil äkki hirm:

„Kuulge entusiastid, mina kui talve mitte armastaja olen kergelt selline kõhkleja, sest vaadates erinevaid prognoose, siis lubab 04.02. ikka sellist krõbedat -24 ilma… terve päev rabas kolistada, ma ei tea, kas mul sellist riietustki on… kuidas teil mõtted ja kogemused? Ennustusi muidugi erinevad ja kui ka on -15 terve päev, siis ega see kah just liiga soe ei ole. Eelmisest aastast mäletan, et autol oli miinuse piir -25, kui oli alla selle, siis ei käivitunud. Nüüd küll uuem masin aga ikkagi …. see on f…ng külm “

Ei no tore! Mis me oleme siis mingid külmavaresed või? Mitte mingil juhul! Ja õnneks siis meenutas oma noorusaegu Gaida:

„Kirjutan siia oma memuaare seoses külmaga…1983.a. veebruar, Tartu maratoni päev. Elasin siis Võrus ja sel hommikul näitas termomeeter -32*C. Stardihetkeks oli 2 kraadi temp. tõusnud…ees ootas 60 km katsumust. Läbi sõitsin! Minu jaoks oli see tõsine väljakutse ennast proovile panna, sest olin selleks ajaks 6-t kuud lapseootel ja energiakulu oli meeletu. Enam ma sellist rumalust ei tee.“

See tõstis pisut entusiasmi ja läks lahti usin arutelu teemadel, et mis ja kuidas ennast riidesse panna, kui tõesti peaks tulema -25 kraadi külma. Üldiselt jõudsid kõik üksmeelele, et riietus olgu kihiline ja korralik.

Kõik (tegelikult küll siis see osa, kes kavatses osaleda) olid juba elevil ja ootamas nädalavahetust, kui selgus, et Alam-Pedjal olev Kirna matkarada on remondis. Ja olidki esialgsed plaanid uppi löödud…

Aga ega siis 12Kuud seltskond pole nõrgad, kus sellega. Kiirelt leiti uus sihtkoht, milleks oli Endla raba.

Aivar oli vahepeal jõudnud juba ka Endlas luurel käia ja jagas omi kogemusi ning muljeid:

„Käisin täna hommikul Endlas luuret tegemas ja -20 kraadise pakasega polnud probleemi olla väljas 5 tundi. Korraks natuke külmetasid varbad ja sõrmed aga siis tegin väikse kuuma joogi ja edasi oli juba lausa palav olla;) . Lisaks tõusis päike kl.10 paiku juba nii kõrgele, et hakkas mõnusalt soe. Lund oli piisavalt aga mitte väga palju, et üle 35cm kummiku ei ulatunud. Seega saab mätaste vahel mõnusalt liikuda ka ilma räätsadeta. Riietus oli minul vooderdusega kummikud, soe pesu, fliis, talvejope, maskmüts (näo kaitseks) ja kinnastest tavalised Tamrex talvised töökindad.
Märkasin aia küljes ka ühte teadet, kus öeldi, et hooldustööde tõttu ei saa tornist kaugemale matkata. Ma ise kahjuks ei jõudnudki tornist kaugemale (juba seal oli piisavalt tegevust) kuna pidin 12-ks Tartus olema. Silma järgi vaadates oli aga laudtee kuni metsani korras ja edasi pole vist probleemi läbi metsa kõndida kes muidugi viitsib jõe äärde matkata. Kui on soovi mõnusat valgust pildile saada, peaks vähemalt 30 min varem kohal olema. Parklast tornini läheb ca 20 min kõndimist (kui vahepeal peatust ei tee). Minnes jääb vasakut kätt männikjärv mille jää polnud veel päris tugev!
Ahjaa! Tehnika pidas kenasti külmale vastu ja sain ühe akuga ca 100 kaadrit laksida (tegelikult varuakut ei läinudki vaja).“

Vahepeal oli ka ilmaennustus muutunud ning esialgse lubatud -25 kraadi asemel ennustati juba -30 kraadi. Lahe! Hakkas tekkima hasart, et kas tõesti tuleb ära -30 ja mis me seal rabas teeme, kui teeme, kui sellised miinuskraadid tulevad.

Foorumis oli seejärel arutlusteemaks kindad, et millised on ikka soojad ja praimad, ja et millistega ka pilti saab teha, juhul kui kaamera peaks -30 kraadi välja kannatama. No vaatame, vaatame…

Vahepeal oli väike nimede kontroll ning nagu Janek mainis:

„Minu arusaamade järgi saavad 04.02. hommikul kell 07:30 Endla parklas kokku Andres, Aivar, Janar, Jan ja Janek – kas on nii või tuleb keegi veel? Oleks väga vahava, kui tuleks muidugi!
P.S. täna oli -28 ja auto käivitus poolest pöördest, mis isiklikult mulle endis julgust juurde “

Ilmaennustused mingit erilist muutust vahepeal ei lubanud, kui üldse, siis veel külmemat ilma. Tekkis väike hirm jälle, et kas kannatame tervet päeva rabas välja -30 kraadiga. Mõte liikus sinnakanti, et vaja oli mõelda plaan-B peale. Ehk siis mingi koht veel, kuhu minna, kui ikka tõsiselt külmaks läheb ja rabas kõik pildistatud saab.
Vahepeal ajas Janek maarottidele ka oma merepiltidega isu mere järele peale :

 

Misjärel kõrge komisjon – koosseisus pagan teab kes – võttis vastu otsuse, et kohtume laupäeva hommikul kell 7:15 siiski Toomal, Endla raba keskuses. Ja siis päeva edenedes vaatame, mis meist edasi saab. Foorumis sooviti veel minejatele head teed ja nii me läksimegi… tundmatusse külmusesse…

 

See oli siis sissejuhatus. Seda, mis edasi hakkas juhtuma saate lugeda varsti