Jääretk

Postitas Jan - 11. veebr 2012 | 4 kommentaari

Töönädal on läbi ja käes jälle laupäev. Kui nädala sees ajasin ennast mitmel-mitmel hommikul varakult maast lahti, et minna ja pilti teha, siis polnud ühelgi hommikul mingit valgust – pilves ja hall. Täna mõtlesin, et magan hommikul kaua-kaua… Ja magasin maha hommikuse härmatise päikesepaistel sillerdamas Pagan, küll… Aga ega siis sellest ei saa lasta pead norgu. Fotokas kaasa ja hulkuma.

Täna, nii nagu ka mitmel korral varem, seadsin oma sammud Paljassaarde. Kohale jõudes sai ikka pisut ka härmatise pilte tehtud, kuid ei miskit erilist…Mere ääres vaba vee ja jää piiril oli palju põnevam. Alguses oli küll pisikene hirm nii jää serva kõndida, kuid peagi ununes kõik peale pildistamise… ja see maksis ennast ka kätte.

Olin just selle panoraamiga ühele poole saanud ning asusin jääservast üles ronima. Selline paras rinnakõrgune serv oli, kust ma enne alla olin ennast libistanud. Üles saada ei olnudki nii lihtne enam, serv oli päris libe. Olin juba peaaegu servast üles saanud, kui tasakaal kadus hetkeks ning vajusin hooga alla jääle tagasi… Loomulikult oli see surve jääle liiast ning üks jalg vajus suure hooga põlveni jäisesse vette… Kiirelt sain jala välja, kuid vesi oli siiski juba saapasse jõudnud… Egas midagi, ukerdasin sealt servast siiski kuidagi oma märja jalaga üles ja mõtlesin pisut elu üle järele Ega ju hullu polnudki, jalg oli küll märg, kuid külm ei hakanud ja nii otsustasin hoolimata märjast jalast oma jääretke jätkata.

Aga järjekordselt sain õppetunni, et ei saa unustada loodust – ta on siiski ettearvamatu ja pisut ka ohtlik.

Tallinn, 11. veebruar